KELLELE:

• Suurenenud vere kolesteroolisisaldusega (eeskätt LDL-kolesterooli sisaldusega) inimesed
• Südame-veresoonkonnaprobleemidega inimesed
• Üle 45-aastased inimesed ennetava meetmena
• Inimesed, kes on teadlikud nende perekonnas ilmnenud ülalkirjeldatud vaevustest

KUIDAS MÕJUB:

• Aitab kaasa normaalse rasvainevahetuse säilitamisele
• Aitab kaasa normaalse homotsüsteiini ainevahetuse säilitamisele ja ennetab tänu sellele südame-veresoonkonna probleeme
• Foolhape kiirendab punaste vereliblede moodustamist ja seeläbi paraneb vere hapnikuvarustatus – oluline kogu kehale

Kõik tooted on arendatud, toodetud, testitud ja pakendatud Šveitsis, kasutades naturaalseid, puhtaid ja looduslähedaseid tooraineid. Keskkonna huvides oleme loobunud ka uhketest pakenditest.

Lisaks suitsetamisele, kõrgvererõhutõvele ja diabeedile on suurenenud kolesteroolisisaldus üks peamistest südame-veresoonkonna vaevuste tekke põhjustest. Muutused meie toitumises viimaste aastakümnete jooksul on viinud suurema arvu selliste vaevuste all kannatavate patsientideni. Peamine probleem ei ole mitte kolesteroolisisaldus ise, vaid sellest tulenevad teisesed haigused, nagu infarkt või insult. Sellised haigused on surmaga lõppevad isegi noores eas.

Neid vaadeldakse tihti kui nn saatuse vingerpussi, mis on vale lähenemine, kuna enamikul juhtudel arenevad need haigused välja arterioskleroosi tulemusena. Arterioskleroosi teket soodustavad tegurite hulka kuulub suitsetamine, vähene treening, tasakaalustamata toitumine, ülekaal, kõrge vererõhk ja, nagu eelpool juba välja toodud, suurenenud verelipiidide sisaldus (kolesterool), II tüüpi diabeet (diabetes mellitus) ja ülemäärane stress.

Arterioskleroos on salakaval haigus, kuna areneb aeglaselt ja võib aastateks märkamatuks jääda. Aja jooksul põhjustab see sadestisi ja kahjustusi, mis viib vereringe häireteni veresoontes. Mida rohkem riskitegureid on samal ajal päevakorras ja mida kauem inimene nende mõju all on, seda suurem on oht tõsise seisukorra ilmnemiseks, nagu infarkt või insult.

Siiski oleme võimelised paljusid neid riskitegureid mõjutama.

Mis on kolesterool?

Kolesterooli toodetakse kehas endas, peamiselt maksas, ja sellel on mitmeid olulisi funktsioone. Muu hulgas on see vajalik rakkude, eelkõige rakumembraanide moodustamiseks ja osaleb mitmetes ajus toimuvates ainevahetusprotsessides.

Samuti sisaldub kolesterooli ka sapphappes, kus see toetab rasvade seedimist. Kolesterool on vajalik D-vitamiini ja paljude hormoonide tootmiseks.

Nende funktsioonide teostamiseks vajab keha ligikaudu 0,5–1 g kolesterooli päevas. Keha on võimeline sellest kogusest ise tootma umbes 90%. Ülejäänu imendub toidust. Kolesteroolisisaldus tõuseb valdavalt loomsete rasvaste toiduainete tarbimisel, mis sisaldavad küllastunud rasvhappeid, mida võib leida võist, piimatoodetest ja lihast. Oluline on meeles pidada seda, et kui toidust imendub suurel hulgal kolesterooli, aeglustub selle tootmine maksas.

Kolesterooli on erinevat liiki

Kolesterool ei ole vees lahustuv. Selleks, et kolesterool saaks jõuda verre, peab see olema nn pakendatud teatud vees lahustuvatesse valkudesse – lipoproteiinidesse. Need transportvalgud kannavad mitte üksnes kolesterooli, vaid ka rasvhappeid, fosfolipiide ja rasvlahustuvaid vitamiine.

Valgu- ja rasvasisalduse järgi jagatakse lipoproteiinid kolme erineva tihedusega rühma.

Märkus! Mida suurem lipiidide (rasva) sisaldus, seda kahjulikum on aine meie tervisele!

• HDL (High-Density Lipoprotein) – suure tihedusega lipoproteiin, tuntud ka kui nn hea kolesterool, suur tihedus, kuid väike lipiidide sisaldus
• LDL (Low-Density Lipoprotein) – väikese tihedusega lipoproteiin, tuntud ka kui nn halb kolesterool, väike tihedus, kuid suur lipiidide sisaldus
• VLDL (Very-Low-Density Lipoprotein) – väga väikese tihedusega lipoproteiin, LDL-i eellane

Kolesteroolist rääkides peame enamasti silmas kogu kolesterooli kokku, mis hõlmab HDL-, LDL- ja VLDL-lipoproteiine. Samas kui veres mõõdetakse kolesteroolisisaldust, määratletakse täpselt HDL- ja LDL-kolesterooli kogus, kusjuures LDL-kolesterooli sisaldus peaks ideaalsel juhul olema võimalikult väike.

LDL-kolesterool, nn halb kolesterool

Kui LDL-kolesterooli sisaldus veres on liiga suur, koguneb see veresoonte seintele. Mida suurem on halva LDL- või VLDL-kolesterooli sisaldus veres, seda suuremas koguses see veresoonte seintele ladestub.Need rasvaladestused veresoonte seintel viivad arterioskleroosini ja edasise tagajärjena südame-veresoonkonna haigusteni, nagu stenokardia (angina pectoris), infarkt, insult või jalaarterite sulgus.

HDL-kolesterool, nn hea kolesterool

Vastupidiselt eelnevale loetakse HDL-kolesterooli nn heaks kolesterooliks, kuna see on võimeline taasimendama ladestunud kolesterooli ja transportima seda tagasi maksa. Sel viisil tagab HDL-kolesterool tasakaalu maksas toodetava kolesterooli ja üleliigse, maksa tagasi saadetava kolesterooli vahel, hoides nii ära selle veresoontesse ladestumise. Sel põhjusel loetakse ideaalseks mõlema kolesterooli normaalset taset veres kokku, mis tähendab võimalikult suurt HDL-kolesterooli sisaldust ja võimalikult väikest LDL- ja VLDL-kolesterooli sisaldust.

Kuidas saame vähendada halva LDL-kolesterooli sisaldust? 

• Toitudes tervislikult
• Treenides piisavalt
• Pakkudes kehale kolesteroolisisaldust vähendavaid aineid (nt oomega-3-rasvhapped ja teised toidulisandid)
• Vältides ülekaalu

Kuidas saame säilitada tervislikku südame-veresoonkonna seisukorda?

• Olles piisaval määral füüsiliselt aktiivne (tehes sporti)
• Vältides suitsetamist
• Vältides ülekaalu
• Vältides stressi
• Vältides kõrget vererõhku
• Vältides veresuhkrutaseme tõusu (diabeeti)